Allergia on inimese immuunsüsteemi ülereageerimine millelegi, mis on teistele inimestele tavaliselt ohutu.
Levinud ained, mis võivad teadaolevalt põhjustada allergilisi reaktsioone, on valgud ja keemilised ained, sealhulgas õietolm, tolmulestad, hallituseosed, lemmikloomade kõõm, putukahammustused, ravimid, säilitus- ja lõhnaained ning mõningad toiduained nagu maapähklid, munad ja piim.
Veel ei ole täiesti selge, miks mõned ained tekitavad allergiaid ja teised mitte, ega ka see, miks ei teki allergeenidega kokkupuutel allergilisi reaktsioone kõigil inimestel. Üldiselt võivad allergiad põhjustada mitmesuguseid reaktsioone nagu nohu, aevastamine, sügelus, lööve, turse või astma. Hinnanguliselt kogeb iga neljas inimene mingil hetkel allergiat.
Puhastusvahendites ja -toodetes sisalduvad ained põhjustavad allergilisi reaktsioone harva. Teatud tundlikel inimestel võib mõnikord tekkida nahalööve nimega kontaktdermatiit isegi pesuvahendite tavakasutuse korral. Kuid ainult 10% kõikidest nahareaktsioonidest tuleneb allergiatest.
Kui kahtlustate endal puhastus- või hooldusvahenditest põhjustatud nahaallergiat, siis toimige järgmiselt:
- Kui teil on terviseprobleeme, mis võivad olla põhjustatud võimalikust allergilisest reaktsioonist: minge perearsti juurde.
- Võtke arsti juurde minnes kaasa nimekiri kõikidest möödunud nädalatel kasutatud toodetest, kusjuures võimaluse korral võtke kaasa ka pakendid. Mõnikord võib arst küsida ka kangaste ja ehete kohta, mida olete kandnud. Lisaks teavitage teda kõigist elustiili- ja toitumismuudatustest.
- Vajaduse korral suunab arst teid dermatoloogi vastuvõtule. Hoidke toodete nimekiri ja pakendid alles ning näidake neid ka dermatoloogile. Dermatoloog võib teha diagnostilise plaastritesti, et teha kindlaks, milliste ainete suhtes te võite allergiline olla.
- Kui teil diagnoositakse allergia, annab dermatoloog teile teavet selle kohta, millise aine suhtes te allergiline olete, ning soovitusi selle aine vältimiseks. Samuti määrab ta ravi, mis on vajalik naha- või mistahes muu reaktsiooni leevendamiseks.
- Veenduge, et te teate oma puhastusvahendites sisalduvate ainete keemilisi nimetusi, lugedes märgiseid ning külastades veebisaite, mis annavad nende koostisainete kohta teavet.
- Allergia kordumise vältimiseks hoiduge selle ainega kokku puutumisest nii palju kui võimalik. Selleks:
- Kontrollige kodus olemasolevaid puhastus- ja hooldusvahendeid. Kui need sisaldavad seda ainet, siis lõpetage vastava toote kasutamine või võtke tarvitusele ettevaatusabinõud, näiteks kandes kindaid.
• Uut toodet ostes kontrollige alati märgist, et saada teada, kas see sisaldab ainet, mille suhtes te allergiline olete. Koostisainete täieliku loetelu võite leida tootja või tootemargi veebisaidilt.
• Võite ka helistada või kirjutada tootja klienditeenindusele ja küsida nende toodete konkreetsete koostisainete kohta rohkem teavet.
Nahaärrituse sümptomid sarnanevad sageli allergiliste reaktsioonide sümptomitele (nt punetus või sügelus). Nad piirduvad üksnes selle nahapiirkonnaga, mis puutus ärritava ainega kokku. Ärritused on allergilistest reaktsioonidest täiesti erinevad: ärritused ilmnevad mõne minuti või tunni jooksul pärast kokkupuudet nahka ärritava ainega, isegi ilma eelneva kokkupuuteta. Selleks, et nahka ärritavad ained nahka ärritaksid, peab neid tavaliselt olema suures koguses.
Pesu pesemine ja eluruumide puhastamine aitavad kahtlemata vähendada allergikute elukeskkonnas olevaid allergeene. Üks näide on eelkõige voodiriietes, voodipesus ja madratsites leiduvatest tolmulestadest tulenevate allergeenide vähendamine.