Kas teadsite, et 89% EL-i tarbijatest* tunnevad, et korras kodu annab neile meelerahu? Ärge pidage oma tervist iseenesestmõistetavaks. Kodu puhtana hoidmine ning heade hügieeniharjumuste omamine on meie tervise ja heaolu jaoks äärmiselt tähtsad. Lisaks ei pea need olema tüütud kohustused, kui neid teha hästi, ohutult ja säästvalt. Head harjumused on meie hea tervise jaoks üliolulised.

Kõigepealt selgitame, mida me puhastamisest ja hügieenist rääkides silmas peame.

Puhastamine ja hügieen: mida need tähendavad?

Puhastamine on mustuse ja määrdumuse mehaaniline või keemiline eemaldamine inimkehalt, esemelt või pinnalt. Tavaliselt piisab nähtava mustuse ja allergeenide eemaldamiseks seebi või pesuainega puhastamisest ning seejärel veega loputamisest. Lisaks vähendab puhastamine kätel, pindadel ja kangastel olevate mikroobide arvu.

Desinfitseerimine on desinfektsioonivahendi sihipärane kasutamine eesmärgiga vältida nakkuse levikut olukordades, kus on suur risk kahjulike mikroobide edasikandumiseks (nt kui keegi on nakatunud või nakkusohtlik). Need tooted takistavad nakkuse levikut kahjulike organismide desaktiveerimise või surmamise teel.

Hügieen on praktika, millega inimesed hoiavad või soodustavad head tervist. Hügieeni hoidmisele aitab kaasa enda ja oma ümbruse puhastamine, pindade, käte, seadmete ja isiklikuks kasutamiseks mõeldud esemete puhastamine ning vajaduse korral desinfitseerimine, et lõhkuda nakkusahel. Veel üks hügieeni hoidmise viis on näiteks haigestunud inimestega kokkupuute vältimine.

Kodus puhastamise ja hügieeni hoidmise aluspõhimõtted

Me puhastame oma kodu, sest meile meeldib elada meeldivas keskkonnas. Ent kodudes kasutatavad puhastusmeetodid soodustavad ka meie tervist.

  1. Harjumuslikud tavad, mida me järgime oma kodu puhta ja meeldivalt lõhnavana hoidmiseks, tekitavad heaolutunde, mis aitab hoida meie tervist;
  2. Korrapäraselt puhastamine vähendab kodus mustuse ja putukate (nt tolmulestad, täid jms) hulka, mis võivad kahjustada meie tervist, nt võivad tolmus olevad allergeenid põhjustada allergiaid nagu astma;
  3. Korrapäraselt puhastamine tolmu, mustuse ja toiduosakeste eemaldamiseks hoiab ära hiirte, prusskate jms koju sisenemise;
  4. Voodipesu korrapäraselt pesemine aitab vältida voodilutikate teket;
  5. Korrapärane puhastamine pärsib seeni, mis kasvavad niisketes kohtades köögis, vannitoas ja tualetis, ning mis võivad põhjustada hingamisteede haigussümptomeid;
  6. Kahjulike mikroobide leviku vältimiseks kasutatavad konkreetsed meetodid (nt puhastamine, desinfitseerimine, kuumutamine) aitavad vältida nakkushaigusi põhjustavate kahjulike mikroobidega kokkupuutumist.

Tegevustega 1–5 saab hoida neid võimalikke ohte madalal tasemel, kui puhastada kord päevas või nädalas. Ent nakkuste vältimiseks puhastamine käib teisiti.

Lugege sihipärase hügieeni abil nakkusahela lõhkumise kohta lähemalt

*A.I.S.E. 2020. aasta tarbijauuring 23 EL-i riigis

Selle artikli kaasautor on professor Sally Bloomfield, kes on IFH teadusliku nõuandekogu esimees ja liige ning Londoni hügieeni- ja reisi meditsiini kooli auprofessor. Professor Bloomfield on koduhügieeni alal tunnustatud ekspert, kellel on üle 30-aastane kogemus hügieeniuuringute ja -hariduse valdkonnas. 

Rahvusvaheline teadusfoorum (IFH) loodi 1997. aastal kodu- ja igapäevaelus hügieeni arendamiseks ja edendamiseks, tuginedes usaldusväärsetele teaduslikele põhimõtetele.

Märkus

cleanright.eu kasutab terminit ’mikroobid’ nii kasulike kui ka kahjulike mikroorganismide tähistamiseks. Me ei kasuta terminit ’pisikud’, sest sellega viidatakse sageli kahjulikele mikroobidele.